Luulekogu analüüs: Heiti Talvik „Palavik“
mis kuivab piibli kaante vahel.
Su märtripalet kroonib lein ja jalus kõmiseb sul ahel.
ja madu, laskuv tarkuspuust,
su näkku sülgab kahtlushapet …
Oo, lõõskav tõde Looja suust,
mis koltub meis kui vana tapet!
2. „Järel revolutsiooni“ 1
On kõrtsikoopad pärani kõik lahti,
vürtspoodnikul ent müügiks puudub leib.
Nüüd viimne tuli löögem elutahti,
Mis ruttu maha käib.
Ministriga joob sinasõprust lurjus
ning õigust ratsapiits
taas mõõdab turul*, vereaurust purjus,
kus poodi viimane patriits.
* Autor kasutab irooniat. Tegelikult ei ole see õigus vaid hoopis omakohus.
allegooria
3. „Oli sügis“
Oli sügis. Auras udurähma.
Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma.
Tühjas pargis tummalt seisid puud.
Olid kõledad kui roiskund luud.
Lehte liuglevat veel nägin uttu,
Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu,
Mutta kontsaga ja nutsin siis,
Nutsin, kuni politsei mu viis …
7. Kinnisvormid
„Vana sepp“ – sonett
14 värsirida 4-4-3-3
annaabi.ee 
