Esimene maailmasõda
Läänerindel alustasid sakslased uut pealetungi, kuna arvasid Prantsusmaa nõrgestatud olevat.
Peavaenlaseks võeti Inglismaa, kuid sinna pääsemiseks tuli Prantsusmaa kätte saada. Otsustati
vallutada Verduni kindlus, mis takistas ligipääsu Pariisile. Lahing, mis kestis 10 kuud 1916
veebruarist detsembrini, lõppes aga tulemusteta, sest prantslased pidasid vastu. Seda peamiselt tänu
marssal Petainile, kes organiseeris kaitset. Hukkus miljon meest.
Paralleelselt Verduniga toimus Somme´i lahing juulist novembrini. Selles lahingus üritasid
inglased-prantslased läbi murda Saksa rindest, olles ennem hoolikalt ette valmistanud ründeplaani,
kus oli roll ka tankidel. Hoolimata kiirest edust jäi rinne lõpuks muutumatuks. Inimkaotused
ulatusid 1,3 miljonini.
Suvel jätkus sõda ka idas, kus Venemaa valmistas ette rünnakut A-U vastu. Kukkus läbi,
kuid venelased kandsid suuri kaotusi. Kui sõtta astus ka Rumeenia, siis sellele vastas Saksamaa riigi