Semiootika alused
- nt sõjaväes lipnik on alati lipnik ja reamees jääb
reameheks.
2. kuidas kõneakt ise formeerib need suhted kui oleme võrdsed, aga mina palun, siis ma seon end
sinust alla poole. Kui ma sind palun, siis ma sinust sõltun ja olen selle kõneakti kontekstis sinust
nõrgem. -> suhted kehtestuvad kõneakti käigus.
Olulisim on sotsiaalne staatus deklaratiivsete kõneaktide puhul ,,sõda välja kuulutada ei saa, teil ei ole
sellist staatust"
· verdiktiividid, verdiktid ntks kohtuotsust ei saa ju läbi viia baaris, kuigi tegu ja sõnad on samad aga
lihtsalt ei sobi konteksti antud tegu. Õigus kõneaktiks peab olema, eriti seotud formaalsete
kõneaktidega: nt lapsele nime andmine, igaüks ei saa su lapsele nime anda.
Kõneaktid
siiamaani oli igal ülusel eesmärk, aga nüüd Searle näitab, et ütlusel on erand:
· iroonia ütlus iroonilises kasutuses tähendab midagi vastupidist kui need sõnad nt laps mängib pori