Eesti murded Referaat
ja ülipikkade vokaalide akustikast" (1998a) ning Karl Pajusalu uurimustes
morfofonoloogiliste vahelduste (Pajusalu 1992b, 1995, 1996, 2000b) ja
lõunaeesti
hoidjakeele kohta (2001).
Muutemorfoloogia kohta on lisandunud ühe murraku morfoloogiasüsteemi
ülevaateid, nt Võru murde (Keem 1997) ja keskmurde kohta (Must, Uni205
vere 2002). Ühe murde verbide kõik muuttüübid esitab Ülo Toomsalu ülevaade
Setu verbist (1995), Karksi tüübid on toodud Karl Pajusalu doktoritöös,
mis käsitleb verbimoodustuse varieerumist (1996). Võru noomeni- ja
verbitüübid leiame Sulev Iva koostatud ,,Võru-eesti sõnaraamatu" (2002)
lisast. Murrete tähtsamate morfoloogiliste joonte ülevaated on akadeemiliste
tekstiköidete sissejuhatustes (vt eespool). Lõunaeesti morfoloogilisi uuendusi
esitab Pajusalu 1999b. Kirjutatud on ka artikleid üksiknähtustest, näiteks
komparatiivi tüvemoodustusest (Pajusalu 1995), lõunaeesti nud-kesksõna