Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.
Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes
seda oskasid, pidi ka endil olema eiline vägi. Selliseid isikuid nimetati tarkadeks või
nõidadeks. Nad tundisid tavalisest paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nö
suunata. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid
enam tähele elunähtusi ja võisid seetõtu vahel üsna täpselt ennustada.
Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veras, küüntes, karvades ja
hammastes. Loomade väe ammutamiseks kandsid inimesed kaelas või rõivaste küljes kiskjate
hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti tihti pea otsast või rebiti süda
rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaks ajamine tähendas nende väe ära võtmist ja
vastupanu murdmist. Noorikutel lõigati abiellusmisel juuksed ära, et nad täielikult mehele
alistuksid.
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmisel