[email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a loggia (< it.) lodza. Aia poole suunduvate tiibhoonete teise korruse avatud osad või hoone ja aia vahele jäävad verandataolised avaruumid, renessansi villades levinud. maastikuaed, -stiil vabakujuline, ebasümmeetriline mitteformalistlik aiastiil, mis tihti liitub ligilähedaselt kunstlike loodusmaastike (ka pastoraalsete) kavandamisega. Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud. manerism (< pr. manière), stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel (u
levinumaks elamutüübiks 1920.1930. aastatel (vasakul tüüpiline nn. Rakvere-tüüpi elamu Rakveres). Lisaks kivitrepikojaga korterelamutele ehitati ka Tallinna puitasumites 1920.1930. aastatel väiksemaid elamuid, kus lisaks omaniku elamispinnale oli 13 väiksemat välja üüritavat korterit (paremal). Paljudel 1920. aastate Nõmme korterelamutel on fassaadil väikesed verandataolised eenduvad risaliidid või erkerid (Joonis 1.24 paremal) Joonis 1.24 Tartus ehitatakse suuremate korteritega puumaju veel 1920. aastatel tsaariaja lõpuga sarnases saksa heimat-stiilist ja juugendist mõjutatud romantilises laadis (vasakul). Palju on seesuguseid elamuid Tammelinnas, kus neid võib leida nii krohvituna kui laudisega viimistletuna. Nõmmel, mis oli toona eraldi linn, olid mõnevõrra leebemad tuletõrje-eeskirjad kui