Siete pronti con la vostra ordinazione?" "Sì, ciao. Io mi chiamo Francis. Prendo un caffè e un panino con formaggio, grazie." "Arrivo subito" dice Caroline ed esce. Lei porta il caffè e il panino. "Che genere di musica suonate?" lei domanda. "Io suono l'indie rock, ho un gruppo musicale." risponde Francis. "Wow, che bello. Mi piace la musica indie" dice Caroline. "Veramente? Vuoi venire al mio concerto con me?" domanda Francis. "A che ora?" "Domani alle 21.00. Andiamo insieme?" risponde Francis. "Volentieri! Il mio lavoro finisce alle 20.00. Dove ci incontriamo?" dice Caroline. "All'entrata del tuo posto di lavoro alle 20.10" "Bene, perfetto. Ci vediamo domani. Il panino e il caffè li offro io." lei sorride ed esce.
Lähen venna juurde! Sealt saan küll kaela jutluse, aga vahest ka ühe eküü.» Ta viskas kähku õlale oma nahkvoodriga hõlmiku, haaras maast mütsi ja läks ahastades välja. Ta läks mööda Harpe'i tänavat Vanalinna poole. Muchette'i tänavast mööda minnes kõditas ta haistmismeelt tiirlevailt praevarrastelt tõusev tore praetud liha lõhn ja ta heitis ihaleva pilgu tohutu suurele praeköö-gile, mis kunagi frantsiskaanilt Calatagironelt välja meelitas sellise pateetilise hüüde: «Veramente, queste 252 rôtisserie sono cosa stupenda!» Jehanil polnud aga raha ja sügavalt ohates kadus ta Petit- Chatelet' väravasse, selle päratu suure massiivsete tornide kuus-tahuka alla, mis kaitses sissekäiku Vanalinna. Ta ei võtnud endale niigi palju aega, et nagu see kombeks oli, möödaminnes visata kivi Perrinet Le Clerc'i * ausamba pihta, kes Charles VI ajal Pariisi inglastele oli loovutanud, süütegu, mida ta kuju kolmesaja aasta jooksul oma lõhkilöödud ja poriga määritud näoga
annaabi.ee 
