Soome-ugri rahvakultuur
Kolhoosid jäid kiratsema. Leningradi ja Vologda
oblastis eelistati vepsa päritolu inimesi ametlikes dokumentides ja rahvaloendustel näidata venelastena. Kohalike
venelaste suhtumine vepslastesse oli üldiselt negatiivne ning see tõukas vepslasi oma etnilist tausta maha salgama.
1979. aastaks oli vepslaste arv langenud 8100-le. Tegemist oli peamiselt Karjala ANSV-s ja suurlinnades (eeskätt
Leningradis) elavate vepslastega, sest Leningradi ja Vologda oblastis oli enda vepslasena kirja panemisel tõsiseid
raskusi.
1980. aastate II poole toimus teatav etniline taassünd ka vepslaste juures. Põhiliselt puudutas see Karjalas elavaid
põhjavepslasi ning selle renessanssi peamisteks aktivistideks oli rühm vepsa päritolu humanitaarharitlasi. 1989. aasta
rahvaloenduse ajal määratlesid paljud eelmise loenduse käigus venelastena kirjapandud inimesed end taas vepslastena.
Samal aastal loodi Petrozavodskis Vepsa Kultuuri Selts, liidriks etnoloog Zinaida Strogalstsikova