Soome-ugri rahvakultuur
ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab
umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades.
Usund
Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, ent sisuliselt said nad õigeusklikeks ehk alles 16.
sajandil. Vadja küladest pole kristluse-eelse usundi elemendid lõplikult kadunud tänini.
Vepslased
Nimetused
Vepslaste endanimetus on vepslaine (bepslaane). Etnonüümi etümoloogia on jäänud ebaselgeks. Karjala Vabariigi
lõunapiiril elavad põhjavepslased on enda kohta kasutanud ka nimetust lüdinik (lüdilaine), mis seotud nende keelele
lähedast lüüdi murret kõnelevate karjalaste enesenimetusega (lüüdiköit, l´uudikuoit). Võimalik, et see etnonüüm on
tuletatud venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'. Vanemas kirjanduses on vepslaste tähistamiseks kasutatud ka vene