Soome-ugri rahvakultuur
muidugi metsatöö). 1897. aastal oli vepslasi 25 607, neist 6700 põhja pool Sviri.
1926. aasta andmeil oli vepslasi NSV Liidus 32 800 ning nende arv oli kasvamas. 1920. aastail loodi vepslaste asualal
24 rahvuskülanõukogu. Osa neist koondati kahte rahvusrajooni - Vinnitsõ (Vidla, Vingl) Leningradi oblasti kirdeosas
ning Seltozero (Soutarv´) Karjala lõunaosas. 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate algul kollektiviseeriti aga
põllumajandus ka Vepsamaal. 1937. aastal likvideeriti Vinnitsõ rahvusrajoon ja rahvuskülanõukogud. Väikesearvulist
vepsa haritlaskonda tabasid repressioonid. Samal ajal loodi Vologda oblast. Keskvepsa alad lõhestati uue
administratiivpiiriga kaheks. Piiriäärsed alad kujunesid administratiivüksuste ääremaadeks, piir ületavad teed jäeti
hooletusse. Jätkusõja ajal (1941-1944) olid põhjavepsa alad Soome kontrolli all. Vepsa lastele jagati soomekeelset
annaabi.ee 
