Vepsalased ja vepsa keel
aastal.
Sõja ajal, neljakümnendatel, jagati vepsa lastele soome keelset haridus. Ka sõja ajal
läksid osad vepsalased soome poolele sõdima, kuid neile järgnes ka peale sõda karistus.
Sõjajärgsetel aasta kümnetel vähenes vepsalaste, kui rühma mandumine.
Vepsalaste ajaloos esines aegu, kus vepsalased eelistasid ennast rahvaloendusel
venelastena kirja panna ja täna selle pole nende arv sel ajal hästi teada. Kohalike venelaste
suhtumine vepsalastesse oli üldiselt negatiivne ja ka see sundis vepsalasi enda tõelist päritolu
eitama. 1989. aastal toimus aga suur taassünd vepsalaste seal ja rahvaloendusel hakati taas
oma õiget päritolu tunnistama.
Tänapäev
Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad
elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas. Üheks rühmaks on äänis- ehk põhjarühm, mis
asub Karjalas Äänis järve ääres. Nad ise nimetavad endeid lüdinikuks või lüdilaineks