Tõde ja Õigus II Terve tekst
südamel mõni kaitsevõrk ümber, mis ei lase ligi mingisugust kaastundmust. Mul on omad valud
-- mõtles ta siis -- ja kui ma peaksin lisaks võtma ka teiste omad, siis ei suudaks ma välja
kannatada. Elu kaitseks ongi nõnda seatud, et igaühel on ainult tema hädad, kuna teise häda
on puu küljes. Aga siis juhtus kord nõnda, et maeti kedagi vana, kuivetanud ja pikka mustas
puusärgis, mille järele ei kõndinud ainustki leinajat. Ainult kaks-kolm meest istus veovoorimehel
puusärgi kõrval, jalad ripakil, sest pidi ju ometi keegi olema, kes puusärgi hauda laseb ja mulla
peale ajab, ega surnu seda ise tee. Jah, keegi peab ikka olema -- mõtles Indrek ja jäi vaatama.
On tingimata mõni vaene vanamees -- mõtles ta edasi -- kes oli juba ammugi kõigile ainult
tüliks. Tingimata mõni vana mees, sest naised ei ole nii pikad. Ja kui oleks noor, milleks siis
must puusärk. Pealegi, noorel on ikka mõni saatja, ikka mõni, aga vanad lähevad üksi, ainult
annaabi.ee 
