Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
kõigil nii, et oleks viljakat kui ka vähem viljakat pinda kõigil.
• Tööde alustamine ja lõpetamine pidi olema ühel ajal.
• Karjamaa ja mets olid ühiskasutuses ja sageli palgati külale karjane ka sepp,
mölder, põlluvahid kui ümber põldude ei olnud aedikuid ehitatud.
• Püsis ühistööde traditsioon nagu sõnnikuvedu, heinategu, viljalõikus,
ehitusmaterialide veotalgud.
• Kogukonna üks ülesanne oli abistada vaeseid ja kannatanuid.
• Ikalduse puhul saadi abi magasiaitadest.
• Külade planeering/paiknemine sõltus maastiku reljeefist ka mullastikust, joogivee
saamise võimalusest ja ka metsast.
• Õu tuli rajada nii, et oleks tuli ja vesi lähedal. Hea oleks kui mets oleks lähedal
ja veevõtu koht samuti.
• 19.sajandi II poolel muutus mõisa ja talumaade kruntimine, sellega võidi ka talu