Väliselt näeb see toiming välja järgmiselt: peatusesse saabunud sõiduk pargib end nii, et kolm väikest sarvekest tõusevad lamamisasendist üles ja asetuvad vastu laadimisposti kontakte, mille kaudu kantakse hooratta mootorile üle 400 V pingega voolu, kuni see ratta pöörlemiskiiruse uuesti maksimumini tõstab. Toiming võib võtta aega kuni 5 minutit, sõltuvalt sellest, kui palju hooratta kiirus oli langenud. Siit järeldub, et veomootori jõudlus on otseselt seotud hooratta pöörlemissagedusega. See võib langeda kuni 2100 p/min (maksimum oli 3000 p/min) ning kriitiline alumine piir oli 1500, edasi jääb mootori jõudlus juba liiga väikeseks, et rasket bussi edasi viia. Põhjus, miks gürobussid lühikest aega kasutuses olid, peitus nende eripärastes puudustes. Üks suurim puudus on vähene kandevõime kuna bussi enda mass oli tänu väga massiivsele hoorattale juba üsna suur, võisid näiteks
+ Ud>Umax U1* * Juht- f1* lülitus M Joonis 5.5 172 baasil (joonis 1.9). Antud süsteemis kasutatakse veomootori pingevaheldit alaldina kahel eesmärgil: rekuperatiivpidurdusel ja kolmefaasilisest võrgust toidetava akulaadijana. P-või PI-regulaatoriga suletud automaatjuhtimissüsteemi kasutamine aitab stabiliseerida mootori kiirust, nagu näitab joonis 5.6, a. Siin on * = 0 seadekiirus ja 2 = (0 )p libistussagedus. Libistussageduse ja rootori pöörlemissageduse p summa annab magnetvälja pöörlemissageduse seadesuuruse 1*.
annaabi.ee 
