Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga
kaubitsemiskohtadeks, sai kõige rohkemini asustatud kohtadeks. Seal oli kergem hankida tooret ja
oma tooteid müüa. Suuremates linnustes töötasid oma käsitöömeistrid sepad, pottsepad, puusepad,
pronksivalajad. Enamikust suurematest linnustest arenesid hiljem linnad. Käsitöö eraldus
põllumajandusest ja muutus iseseisvaks majandusharuks. Tallinnas oli oma kutseühing näiteks kivi-
ja kujuraiduritel, seppadel, kingseppadel, voori- ja veomeestel ning õllekandjatel. Iga tsunft tegutses
põhimääruse alusel. Minu arvates pani juba see aluse tänapäeval Eesti kõige suuremate linnade
arenemisele.
Muistse vabadussõja käigus, nagu juba eelnevalt sai mainitud, alistati eestlased ning selle
tagajärjel sunniti neid vastu võtma ristiusku. Ristiusk mõjutas eestlaste kombeid. Näiteks hakati
kandma kaelas väikesi pronksristikesi ja surnud maeti alati peaga lääne poole. Minu arvamus
annaabi.ee 
