· Muutus paremusepoole algas reduktsiooniga · Selle ajani oluliselt suurenenud koormised · Maade mõõdistamine ja kaardistamine · Koormised viidi vastavusse talu majandusliku võimusega · Võimalus kaevata mõisnike peale · Siit ka väljend ,,Vana hea Rootsi aeg" · Mõisamajandus kolmeväjasüsteemiga teraviljakasvatus · Probleemiks väetamine ja kivide rohkus · 2 peamist rendivormi · Rakmetegu talupoeg läks mõisa härja või veoloomaga · Jalategu talupoeg läks ise või saatis sulase · Lisaks veel abitegu ja mõisavoor(teravilja- ja palgivedu) Linnad ja kaubandus: · Linnakultuuri oluline muutumine · Täielik iseseisvus kadus · Sadamalinnade osatähtsus kasvas · Narva esiletõus · Kaubandusvõrgu laienemine · Tihedamad suhted Lääne-Euroopaga (Inglismaa ja Holland) · Uus nähtus talurahvakaubandus · Baltikumi osatähtsuse kasv · ,,Rootsi riigi viljaait"
kütise/ale põletamine. Veoloomad: härjad, hobused. Igas talus oli vähemalt üks hobune. Kirikusse mindi hoburakendiga – oleks olnud naeruväärne minna härjarakendiga. Lehmi väga palju ei peetud, sest need andsid vähe piima – 500 l aastas. Tähtis oli jüripäev 23.aprill. Siis võeti omale sulane. Kari lasti välja aprilli lõpus ning alustati kevadiste põllutöödega. Jalategu algas jüripäevast. (Jalategu – mõisa tuli saata mees, rakmetegu – mõisa tuli saata mees koos veoloomaga.) 18. Saj hakati aegamööda jalategu nõudma aastaringselt. Mihklipäeval, 29. septembril, lõppes jalatöö ning selleks ajasks püüti lõpetatda kõik suuremad põllutööd va. rehepeks, mis kestis veel tükk aega pärast seda. Kombeks oli tappa oinas (igal oinal on oma mihklipäev). Talu oli üks terviklik üksus. Külas oli oluline faktor üleribasus e. väljasund. Küla maad olid jagatud ribadena (nöörimaa), et maade kasutamine oleks õiglane. Terve
annaabi.ee 
