See muudab lisaks teekonna jälgimisele ka veoahelat läbipaistvamaks ning aitab alandada kindlustuse hindu. (Sarapik 2009a) 2.3. Olevik Täna on Eestis ettevõtetel 50000 väikesõidukit, pakiautosid on 20000 ja veoautosid 80000. PROLOG-i juhtimisel EAS-i klastriprojekti raames läbi viidud uuring ,,Eesti Ettevõtete transpordituru valdkonna rahuldamata infovajadused tarneahelate juhtimisel" kinnitas, et ligi pooled Eesti veofirmadest kasutavad juba GPS-jälgimissüsteemi. Enamik kasutajad leidsid, et GPS-jälgimissüsteemi kasutusele võtmisest on ettevõtte töö muutunud efektiivsemaks. Eestis on kõik teenuse pakkujad müünud kokku umbes 6000 kontrollerit. Vaid 10% potentsiaalsest turust on kaetud. Tundub, küll, et väga paljud kasutavad, kuid tegelikult polegi see arv nii suur. Millegi pärast kardetakse seda kasutada. Sõna kontroller võib viidata mingile turvalahendusele
asukohta reaalajas ja ka päeva jooksul läbitud teekonna. Lisaks koordinaatidele saab saatja infot võimalikest kõrvalekaldumistest marsruudilt ja saadetise olukorra kohta - näiteks temperatuur, niiskus, vibratsioon, kas konteineri uksed on avatud või suletud, valguse hulk konteineris jne. GPS-tehnoloogiat kasutatakse edukalt kaubakonteineriliinidel Aasias, Euroopas ja Ameerikas ning Eesti veofirmadest kasutavad juba GPS-jälgimissüsteemi. GPS-süsteemita pole peatselt ühelgi transpordiettevõttel võimalik enam konkurentsis püsida. Tulevikus jõuab transpordituru infovahetus järgmisele kvalitatiivsele tasemele koos võimalusega näha reaalajas kõikide veokite asukohti ja informatsiooni nende koormatusest, tellimuste iseloomust jms. Selline süsteem võimaldab realiseerimise korral optimeerida mitte enam ühe veofirma, vaid kõikide veoressursside tööd tsentraalselt.
annaabi.ee 
