mingi põhirütmi foonil. Ekstrasüstolid võivad lähtuda siinussõlmest või mõnest allpool asuvast südame erutusjuhte süsteemi osast. Ekstrasüstolid jaotatakse: 1. Supraventrikulaarseteks, mis lähtuvad kodadest, A-V õhendusest või Hisi kimbust. Kodade ekstrasüstolid võivad esineda ka tervetel isikutel, kuid täiendav juhtehäire vatsakestes või siinussõlme suunas on iseloomulikum südamehaigusele. 2. Ventrikulaarseteks, mis lähtuvad Hisi kimbu säärest. Ventrikulaarsele ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kopensatoorne paus, sest vatsakeste impulss juhitakse A- V sõlme, kus ta põrkub supraventrikulaarse impulsiga ja kustub. Kui vatsakeste impulss jõuab koguni siinussõlmeni, siis ei teki kompensatoorset pausi, vaid siinusimpulss ilmub varem. Ekstrasüstoolia sunnib aga mõtlema südamehaigusele, eriti kui nende sagedus kehalise koormuse ajal või järel suureneb. Ekstrasüstoolia on seda sagedasem ja tõsisema
Üksikute ekstrasüstolite korral ei ole. Müokardi infarkti korral viivad VES-id sageli vatsakeste tahhükardiani, vatsakeste laperduseni või vatsakeste fibrillatsioonini. Kiirabi tegevus Sümptomiteta VES-i korral ei ole haiglasse transpordi ajal üldiselt mingeid erimeetmeid vaja. b) Mittepüsiv ventrikulaarne tahhükardia Kirjeldus Mittepüsiva tahhükardia all mõistetakse vähemalt kolme järjestikust südamelööki maksimaalselt 30 sekundi jooksul. EKG-pilt on sarnane püsivale ventrikulaarsele tahhükardiale. 778 Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Selliste hoogude ajal väheneb südame pumpamismaht kiiresti. Enamasti on need hood äratuntavad ainult EKG-l. Hoo ajal ei ole pulssi tunda. Seda nimetatakse ka pulsidefitsiidiks (EKG-s on südame rütmi sagedus erinev palpatoorselt hinnatava pulsi rütmist). VES-i hood on sageli vatsakeste fibrillatsiooni eelkäijateks ja põhjustajateks, seda eriti ägeda müokardi infarkti korral. Kiirabi tegevus
annaabi.ee 
