allpool paiknevates segmentides moodustavad seljaaju hallaine ümber seljaaju päriskimbud – fasciculi proprii (B4) Väädineuronid (A5) - olemuselt pikad sideneuronid - kehad paiknevad hajutatult või tuumadena hallaine dorsaalsetes osades - jätked tõusevad valgeaine väätides ülespoole ja ühendavad seljaaju peaajuga Juureneuronid (A6) - pikad neuronid - kehad moodustavad hallaine ventraalsetes osades enamasti tuumi - seljaajus on ainult ventraaljuure neuronite kehad - dorsaaljuure neuronite kehad on spinaalganglionis (A7) – väljaspool seljaaju FUNKTSIONAALSED TSOONID Sensoorsed tsoonid - arenenud alaarplaadist - sisaldavad side- ja väädineuronite kehi - väädineuronid moodustavad sensoorseid tuumi, mis on närvide lõpptuumad Motoorsed tsoonid - arenenud basaalplaadist - sisaldavad ventraaljuure neuronite kehi - ventraaljuure neuronid moodustavad motoorseid tuumi – närvide algustuumad Somatosensoorne tsoon
· 12 rinnasegmenti · 5 nimmesegmenti · 5 ristluusegmenti · 1 õndrasegment Spinaalnärvid on osa piirdenärvisüsteemist ning ühendavad kesknärvisüsteemi, sealhulgas seljaaju, sensoorsete retseptorite, lihaste ja näärmetega keha erinevates piirkondades. 31 paari spinaalnärve väljuvad korrapäraste vahemaade tagant lülisambast lülivahemulkude kaudu. Dorsaaljuure kaudu sisenevad dorsaaljuure ganglionisse ja sealt seljaajju sensoorsete närvirakkude aksonid. Ventraaljuure kaudu väljuvad seljaajust motoorsete närvirakkude aksonid. Sensoorse sisendi töötlus seljaajus: 1. sensoorsed retseptorid registreerivad stiimuli 2. sensoorsed neuronid spinaalnärvi dorsaaljuure ganglionis saadavad oma aksoneid kolmes võimalikus suunas 3. närviimpulss kulgeb mööda aksonit otse peaaju suunas osana ülenevast sensoorsest traktist 4. närviimpulss kulgeb mööda aksonit hallaine tagasarve ja pärast sünaptilist ühendust
annaabi.ee 
