Kaela, kere, saba luud.
roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega,
hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga.
13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha
koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on
rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak
on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab
laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel
loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu
ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni)
14. Kuidas on tekkinud roiejätked? Ristijätke ja roiderudimendi kokkukasvamisel.
15. Nimmelülide iseärasused. Karnivooridel nimme skelett liikuv, leidub lisajätke.
annaabi.ee 
