Joonis 1.1 Arvutus skeemi ülesehitus Eesmärgiks on lehtede tõstmine ventilaatori abil ja suunata see läbi sujuva raadiuse, kus peaks rõhulangus tekkima. Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator. Hetkel olev telgventilaator jääb nõrgaks. Masinale tuleb leida maksimaalne õhukulu V õ ,õhukulu materjali transportimiseks, arvestades õhu liikumistakistusi ja nendest tekkivaid rõhukadusid. Ventilaatoris muundatakse ajami poolt võrgust tarbitav elektrienergia õhu või gaaside liikumisenergiaks (kineetiliseks energiaks) ning ümbruses hajuvaks soojuseks. Ventilaatori peamisteks tehnilisteks näitajateks on tootlikkus Q (m3/s) ja rõhk p (Pa). Õhu liikumiskiirus ja massikonsentratsioonitegur valitakse sõltuvalt materjalist, ehk siis tuleb leida materjali ja tema õhukulu suhe, seda tähistan µ . Ülesande
voolutaluvusest. Peale selle tekib mootori aseskeemi näivtakistusel pingelang, mis momentaalselt vähendab pinget suure võimsusega asünkroonmootori toiteklemmidel. Pinge mootori klemmidel langeb tasemeni, mis mõjutab ebasoodsalt mootori käivitusomadusi. Seega tuleb sõltuvalt mootori tüübist ja toitevõrgu parameetritest käivitusvoolu mõnede meetoditega vähendada. Mootori kiirenemisel vool kahaneb. Mootori tühijooksuvool sõltub sisemisest hõõrdest laagrites ja kadudest ventilaatoris. Mootori mehaaniline väljundvõimsus arvutatakse kiiruse ja momendi valemiga (5.1). Mehaanilisel karakterisikul on mootori väljundvõimsus võrdeline karakteristiku alaossa jääva kolmnurga pindalaga. Võimsus on suurim poolel käivitusmomendil ja poolel tühijooksukiirusel. Joonisel 4.8, c on kujutatud võllivõimsuse sõltuvus pöördemomendist. See kõver kujutab endast parabooli, kus maksimaalväärtus on ruutsõltuvuses mootori pingest või sagedusest.
annaabi.ee 
