SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
rääkida distsipliini normaliseerumisest: tegevusvaldkondade ja spet- vabariigi ajal ning mitmetel põhjustel kestab tänini (Niemeyer 1992;
sialistide arvuline juurdekasv, klientide lisandumine ning tähelepanu 1994).
keskme nihkumine reaktiivselt ehk tagajärgedega tegelemiselt pre- 1992. aastal ilmunud artiklis keskendub Niemeyer sotsiaal-
ventiivsele ehk ennetavale tegevusele. Sotsiaalpedagoogika kui teaduse pedagoogika arengukriisile, mis iseloomustas Weimari vabariigi
jaoks on kõige olulisemateks normaliseerumise tunnusteks aga lõpuperioodi. Niemeyeri arvates põhines vaimuteadusliku sotsiaal-
sotsiaalpedagoogika-alaste teadmiste levik teistesse teadusvaldkon- pedagoogika edu 1920. aastate alguses mitmel õigel otsusel. Vai-