SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED
Nende peenikestest pooridest eraldub vaha.
Mesilase keha katab väljaspoolt kõva ehitusega kate ehk kitiinkest.
(Übi, 2000)
10
Mesilaste seedekanal koosneb eessoolest, kesksoolest ning tagasoolest. Suu,
neelu ja söögitoru kaudu jõuab nektar meepõide, milles oleva saagi annab
korjelt tulnud mesilane tarumesilasele (nooremale õele). Kui mesilane ise on
söömata, siis liigub toit meepõiest ventiillehtri kaudu kesksoolde, kus see
seedub. Seedejäägid liiguvad peensoolde ja sealt edasi pärasoolde. Talvitumise
lõpul võib see moodustada pea pool mesilase kaalust. Organismis elutegevuse
tulemusena moodustunud kusihape ja soolad eritatakse kehast Malpighi soonte
kaudu. (Übi, 2000)
Mesilasi on kolme erineva kehakujuga:
· Mesilasema on munemisperioodil 18-25 mm pikk ning kaalub 250-280
mg. Ta suudab ööpäevas muneda maksimaalselt 1500-2000 muna.