1975. aastal lisandusid kollased, oranzid ja rohelised valgusdioodid. Kui 1982. aastal tulid välja sinised valgusdioodid ning seejärel ka valged valgusdioodid, siis sai võimalikuks valgusdioodide kasutamine ka valgustuses. Praegu on valgusdioodid hakanud reklaamvalgustuses välja tõrjuma kõrgepingelisi huumlahenduslampe, valgusfoorides, autode signaaltuledes ja kandelampides hõõglampe. Fotoelement Fotoelement on pooljuhtseadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks. Ventiilfotoelementides kasutatakse kõige sagedamini räni. Kui kahe õhukese p- ja n-pooljuhikihi vahel moodustuva p-n-siirdesse satuvad footonid, siis põhjustavad need erimärgiliste laengute eraldumist ja laengukandjate (elektronide ja aukude) liikumist vastaselektroodidele. Selle tulemusel tekib elektromotoorjõud (vooluta olekus ca 0,6 V) ja kui väline vooluahel on suletud, siis elektrivool. Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks
37) Valgusdioodid Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks. Valgusdiood tarbib tunduvalt vähem energiat kui hõõglambid. Kui esialgu leidsid nad kasutamist indikaatoritena, siis on viimasel ajal suure valgusviljakusega valgusdioodide kasutusevõtmise tulemusel hakanud levima valgusdioodide kasutamine valgustuspaigaldistes. 38) Fotoelemendid - Fotoelement on pooljuhtseadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks. Ventiilfotoelementides kasutatakse kõige sagedamini räni. Kui kahe õhukese p- ja n-pooljuhikihi vahel moodustuva p-n-siirdesse satuvad footonid, siis põhjustavad need erimärgiliste laengute eraldumist ja laengukandjate (elektronide ja aukude) liikumist vastaselektroodidele. Selle tulemusel tekib elektromotoorjõud (vooluta olekus ca 0,6 V) ja kui väline vooluahel on suletud, siis elektrivool. Normaaltalitlusel on fotoelemendi pinge ca 0,5 V. Kiirguse soovimatu peegeldumise vältimiseks on