Rahvuslik Ärkamisaeg
olla.
Tähtsat osa hakkas rahvusliku liikumise uuel etapil etendama ainukene suurem J.
Hurda aatesuuna mõju alla jäänud organisatsioon Eestis Eesti Üliõpilaste Selts, mis
1884. aastal Otepääl õnnistas sisse oma sini-must-valge lipu. Tähtsaimat osa etendas
selles Villem Reiman. Viljandimaa patriarhaalsest taluperest pärit mees oli juba varakult
tugeva rahvusliku meelsusega. Ta sai hea hariduse ja tõusis venstusreformide vastu
protestiva noore põlvkonna vaimseks liidriks. V. Reimani juhtimisel kujunes Eesti
Üliõpilaste Selts juba 1880. aastate lõpul Eesti juhtivaimaks kultuuriorganisatsiooniks.
Tähtsat rolli rahva eneseteadvuse ning tegevusjulguse taastamisel etendas V.
Reimani ning A. Grenzsteini poot algataud massiline karskusseltside asutamine 1880.-
1890. aastate vahetusel. Valitsuse poolt soositud ,,karskustöö" kõrval tegelesid need
annaabi.ee 
