Rahvuslik liikumine 19. sajandil
1860. a esile kerkinud poetessi Lydia Koidula värssides. Just tema luule kaudu sai eestlastele
omaseks isamaa kui rahvuse sümbol. Koidula kirjutas pateetilisi hümne isamaale ja meenutas
dramaatilistes värssides esiisade kannatusi sõdade keeristes ja orjastajate raske käe all.
,,Eesti indentiteet ja iseseisvus" Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg E. Jansen lk 93-97 AVITA 2001
10. Venestamine
Lühikese aja jooksul Eestit tabanud venstusreformid lõid sensed arengud ja lootused segamini.
Vastupanu avaldus veel mitmel moel. Oma eneseleidmist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884.
Aastal pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lipu sini-must-valge. See ajalooline lipp on tänini
EÜS-I valduses.
1888. aastal algatas Peterburis elav Jakob Hurt suure rahvaluule ehk vanavara kogumise.
Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis.
Tugevenes ja tihenes ka seltsiliikumine
annaabi.ee 
