esindatud 1930. aastatest saadik, kuigi nende valijate lojaalsus on vähenenud, mille põhjuseks on tugev parteidistsipliin. Esimesena parteina tekkis Norras Venstre, järgmisena Høyre. Stortingis on hetkel esindatud järgmised parteid: Töölispartei (Arbeiderpartiet), Progressipartei (Fremskrittspartiet), Konservatiivne Partei (Høyre), Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti), Keskpartei (Senterpartiet), Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti), Liberaalne Partei (Venstre). Rahvastik Rahvaarv Norra populatsioon on 2011. a. 1. jaanuari seisuga 4 920 305, millega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Võrreldes 1801. aastaga on rahvaarv kasvanud üle kuuekordselt. Asustus Rahvastikutihedus Norras on 14,8 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas Oslos ja selle ümbruses , ei ole rahvastik koondunud suurimaisse linnadesse, vaid jaotub ühtlaselt. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike
Stortingis on esindatud järgmised parteid: Töölispartei ehk Tööpartei (Det norske Arbeiderparti, Arbeiderpartiet; Ap/DNA) Progressipartei (Fremskrittspartiet; Frp, FrP) Norra Konservatiivne Partei ehk Parempartei (Høyre; H) Norra Kristlik-Demokraatlik Partei ehk Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti; KrF) Keskpartei ehk Tsentrumipartei (Senterpartiet; SP) Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti; SV) Norra Liberaalne Partei ehk Vasakpartei (Venstre; V) Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001–2006 oli ta esimesel kohal (arvestatud 1999–2004 andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeksid olid Islandil ja Norral samad – vastavalt 0,967 ja 0,968). Norra inimarengu indeksi muutumine aastatel 1980–2006 1980 – 0,900
annaabi.ee 
