Rahvuslik liikumine 19. sajandil
kihelkondades kaotati.
11.1. Hariduse ümberkorraldamine
Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks
vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi
õpilaste omavahelises läbikäimises. Osa õpetajaid, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati.
Uued Vene-kesksed kooliprogrammid heitsid kõrvale kodumaa ajaloo, maateaduse ja kirjanduse
õppimise. Venstamine tõi kaasa kirjaoskuse languse: kui 1886. A. oskas lugeda 98% sõjaväkke
võetud eesti noormeestest, siis 1901. Aastal vaid 80%.
Aleksandrikool avati 1888. A. vene õppekeelga. Vanim eestis tegutsenud kool- Tallinna
toomkool- lõpetas venestustingimustes tegevuse hoopis. 1893. A. viidi vene keelele üle ka Tartu
Ülikool. Senine baltisaks professuur sunniti lahkuma. Uued Venemaalt kutsutud õppejõud ei
suutnud enam ülikooli endist kõrgtaset hoida.
11.2
annaabi.ee 
