Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haab(11 ha ), üle jäänud (11 ha ). · Metsandusega seotud probleemiks võib lugeda looduse aeglast taastumist , raie puhul. Metsa kasv erinevatel aladel : Metsa jaotus on riigis väga ebaühtlane .Kõrgema metsakattega alad on Kesk-Riia - ,Ida-Cesise- , Madona-, Loode-Venspils ja Talsi piirkondades .Dobele piirkonnas on madalaima metsaga kaetud 26%. Metsaga kaetud alad on jaotatud viite metsade mulla liiki : · Kuival mineraalivabal 55,7% · Märjal turvasel 12,1% · Kuivendatud turvasel 9,6% · Märjal mineraalide rohkel 12% · Kuival mineraalide rohkel 10,6% Tootmine :puitlaaste- , puitkiudplaate ,vineeri, mõõblit, tuletikke, tselluloosi, paberit ja kartongi.
Veelgi suurenes ordu maavalduste üle pärast jüriöö mässu 14 saj keskpaigaks oli kõvasti üle poole vana-liivima territooriumist ordu käes.Erinevad piirkonnad: Ordu tuumikala, siin hakkas saama ta esimesi maid, Koiva jõe vasakul kaldal , siia rajati ka kohe esimesi kindlusi Võnnu orduloss, Teine oli Volmari või Valmiera, Sigulda.Teine territoriaalselt suurem osa paiknes Kuramaal ja Semgales Väina jõe vasakul kaldal. Siiagi rajas ordu mitmeid tähtsaid tugipunkte Kuldila, Venspils. Kolmas ala läti territooriumil paiknes Latgalite kunagiste asualade Jersika vürsti , Väina jõe ida kaldal , kindlused olid Resekne ja Taugapils.Vastu Tartu piiskopkonnapiiri Marienburgi piirkond.1207 aastal oli mõõgavendade ordu riigiga aga Saule lahingus 1236 ühinesid nende jäänused Saksa orduga , ja muutusid Saksa ordu liivimaa haruks.Omas üsna suurt iseseisvust. Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati
annaabi.ee 
