Kaunid ideaalid, karm tegelikkus
tütarlapsi.
Ka kirjandus ületas tavapärase ilu ning vooruslikkuse, kui asus lammutama vanu
traditsioone. Jumalalt mitte ei kummardatud enam, vaid tema eest põgeneti. Näiteks läksid
1857. aastal kohtu alla kaks prantsuse kirjameest: Charles Pierre Baudelaire Jumala solvamise
eest ja Gustave Flaubert kõlvatuse kujutamise eest. Kõige paremini kajastub vahest mäss
ideaalide vastu Baudelaire`i kogus ,,Kurja lilled", kus poeemis ,,Aabel ja Kain" soovitatakse
vennatapjast Kainile alla rebida taevast Jumal ja tema riik. Baudelaire`i kui oma ajastu
prohveti ettekuulutused jõudsid varsti ka laiema rahvamassi teadvusesse, tehes võimalikuks
XX sajandi sõjad ja terrori.
Kõige valusama lõhe ideaalide ja tegelikkuse vahel tekitaksid Esimene ja Teine
maailmasõda. Esimene ilmasõda, puhkedes ilma sügavama ideoloogilise juhtmõtteta, hävitas
oma totaalsuses lõplikult stabiilse ja turvalise kodanikuühiskonna. Stefan Zweig peab sõja