Pärisorjast peremeheks
huvitunud keegi mõisamajanduse muutmisest. Sajandivahetusel aga olukord muutus,
mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes.
Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised
suurenesid. Ainuke viis, kuidas elujärku mõisnike kui ka talurahva jaoks paremaks teha
oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda
võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsionalistlikud
ideed muutusid populaarseteks, milles jõuti selgusele, et talunike hädade põhjuseks oli
peamiselt pärisorjus.
Aleksander I võttis kasutusele talurahva seadused, mille pani kehtima Eesti ja
Liivimaal. Talurahva seadused muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ja kohustusi.
Aastal 1802/04 võeti vastu regulatiiv, millega talupoeg sai õiguse oma talu pärandada kui
kõik koormised ja kohustused on korras
annaabi.ee 
