Mustpeade maja
Pühakute elulugude uurijad kahtlevad sügavalt selle pärimuse tõepärasuses, küll aga võib
kindel olla, et selles ei kahelnud keskaegsed ristisõdijad ja kaupmehed, kelle hulgast tulid ka
Vana-Liivimaa koloniseerijad. Neile võis lugu surmakartmatust kristlasest sõdurist
Mauritiusest pakkuda innustavat eeskuju.
Mustpeade Skraa
Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine ja
vastastikune eestkoste. Oma vennaskonnakaaslase au ning heaolu eest seismine kuulus
enesestmõistetavate moraalinormide hulka. Sarnaselt teistele vennaskondadele ühendas ka
mustpäid mitte ainult ametialane tegevus, vaid vähemalt samal määral ka ühised
seltskondlikud ettevõtmised ja kiriklikud toimingud. Kõiki nimetatud valdkondi vennaskonna
elus reguleeris põhikiri, mida Põhja-Euroopa maades kutsuti skraaks. Skraa oli ka omamoodi
trahvimäärustik, milles sisaldusid karistusmäärad vennaskonna liikmete poolt sooritatud
annaabi.ee 
