Kalevipoeg
Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et
ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed
teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on
vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja
surematu.
Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates
võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei
hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma
rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja
mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees
hiilgas ka oma tarkusega, kavaldades mitu korda raudrüütlid üle, mil nad tahtsid teda
enda poolele meelitada, et koos maailma valitseda. Kalevipoeg oli aga iseseisev tegelane
ja ei olnud sellest huvitatud.