Kokku- ja lahkukirjutamine
kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades
temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis
liiki?, mis laadi?, mis?).
nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv.
Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka:
a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti,
millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud).
nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmuavaldus (avaldatakse
rõõmu), rukkilõikus ( lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, kalapüük.
NB! Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast
nimisõnast lahku.
nt. Vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja.
b) Hulka ja kogu väljendavad ühendid.
nt. Liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, veetilk, räimekilo, piimaliiter.
c) Mitmusliku sisuga ainsuse omastav.
nt
annaabi.ee 
