eelistatud on peptiidsideme trans vorm. Cissamal "pool", Transdiagonaalis erinevatel "pooltel" 48.(143) Millised regulaarsed interaktsioonid stabiliseerivad valkude sekundaarstruktuuri elemente? c) vesiniksidemed 49.(144) Mitu aminohappejääki on keskmiselt ühe aheliksi pöörde kohta? b)3,6 50. Milline vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? c)NH...O= 51. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivaim? a) aheeliks Gly ja Ala (Ser) vaheldumine primaarstruktuuris võimaldab kohakuti asetsevate lehtede regulaarset kokkupakkimist. Niimoodi moodustunud ruumiline struktuur tagab tugevate, kuid suhteliselt vähe venivate kiudude tekke. Fibroiini vähene venivus on tingitud asjaolust, et voldikstruktuuris on polüpeptiidahela kovalentsed sidemed peaaegu maksimaalses võimalikus ulatuses välja venitatud olekus.
48.(143) Millised regulaarsed interaktsioonid stabiliseerivad valkude sekundaarstruktuuri elemente? a) kovalentsed sidemed b) elektrostaatiline interaktsioon c) vesiniksidemed 49.(144) Mitu aminohappejääki on keskmiselt ühe aheliksi pöörde kohta? a) 0,36 b)3,6 c)36 50. Milline vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? a)OH...O= b)SH...O= c)NH...O= 51. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivaim? Põhjendus. a) a heeliks b) bheeliks Gly ja Ala (Ser) vaheldumine primaarstruktuuris võimaldab kohakuti asetsevate lehtede regulaarset kokkupakkimist. Niimoodi moodustunud ruumiline struktuur tagab tugevate, kuid suhteliselt vähe venivate kiudude tekke. Fibroiini vähene venivus on tingitud asjaolust, et voldikstruktuuris on polüpeptiidahela kovalentsed sidemed peaaegu maksimaalses võimalikus ulatuses välja venitatud olekus. Näiteks heeliksi puhul see nii ei ole ja
annaabi.ee 
