a. korraldati esmakordselt Eesti karikavõistlused ja alates 2002.a. Eesti meistrivõistlused. VESIAEROOBIKA - Vee keskkond pakub hoopis teist laadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Vees võimlemisel on eesmärgiks igal liigutusel võimalikult suurt vee vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid, mitmekesistades treeninguid ning pakkudes vaheldust harjutuskordadele. Vahendite valik on suur, alustades nuudlitest ning lõpetades ratastega. Sinna vahele jäävad kindad, kummid, süvavee vööd, hantlid nii kerged kui rasked, stepi pinged, käe või jala mansetid, pallid jpm.
turbulents jm), tekivad uudsed võimalused kehaliseks koormuseks. Kui näiteks ujumisel püritakse võimalikult väikese veetakistusega liigutuste sooritamise poole, siis vees võimlemisel on eesmärgiks igal liigutusel võimalikult suurt vee vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival. Kuigi valdavalt tegutsetakse rühmades, jätab vesi treenija umber privaatse tsooni, seetõttu sobib rühmas harjutamine neile, kes kuival eelistavad omaette treenimist. Ka koormust saab teistele märkamatult enda jaoks sobivaks seada - vees on võimalik individuaalne koormuse reguleerimine, jäädes etteantud
konflikte 94. · Kommunikatsioon omavahelise teabe edastamine, suhtlemise võrgustik on paika pandud 95. 21. Organisatsioonikultuuri tasandid 96. Tehiskeskkonnd: kui hea on keskkond. Kultuuri pealispind. Saab eristada füüsilisi, käitumuslikke ning verbaalseid ilminguid. Peegeldab teisi kihte. 97. Immateriaalsed tegevused ja rutiinid: Inimeste vaheline koostöö. Kokkuleppelised tegevused venitusteta. Tehakse olulisi valikuid nende baasil. Mida org. soovib saavutada, mismoodi see realiseerub. 98. Alusvara väärtused: ühised arusaamised; inimeste töekspidamised, ootused ja väärtushinnangud. 99. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted 100. Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis. 101. Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni
annaabi.ee 
