Kordamine füsioloogia eksamiks
1. Põlve- ehk patellaarrefleks (kõõlusrefleks ehk venitusrefleks) – kui reie-nelipealihase kõõlusele koputada
põlvekedrast allpool, kontraheerub lihas äkki ja säär liigub ette. Info koputusest tingitud lihase väikesest
venitusest liigub lihasekäävidest mööda sensoorseid närvikiude seljaajusse ja siirdub sama lihast
innerveerivatesse alfamotoneuronitesse. Põlverefleks on näide kõõlusrefleksist. Seda refleksitüüpi nimetatakse
tavaliselt venitusrefleksiks, sest selle võib esile kutsuda ükskõik millisest vöötlihasest, kui lihast mingilgi moel
venitada. Lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Venitusrefleksil on suur tähtsus lihaste normaalses
talitluses. Lihasekäävidest lähevad venituse ajal seljaajju impulsid, mis põhjustavad monosünaptilise
refleksikaare kaudu kontraktsiooni samades lihastes. Mida tugevam venitus, seda enam motorseid ühikuid
kontraheerub. Venitusrefleksid on kõige paremini arenenud asendilihastes. Nt
annaabi.ee 
