Vill kaalutakse kohe peale pügamist.Piimajõudlus on kõige suurem peale uttede võõrutamist. Paljudes maades kasvatatakse lambaid piima pärast,millest valmistatakse juustu ja jogurtit, kohupiima.Reproduktsioonijõudlus on lammaste sigivus ja võime anda järglasi. Põhi karja pügatakse kas 1x aastas,2x aastats või 3x 2 aasta jooksul.Talesid pügatakse 6 kuu vanuselt.Lambavilla kvaliteedinäitajad peenus,pikkus,tugevus,säbarus,venitavus,vetruvus,elastsus,vormitavus,läige,värvus,niiskus,hügroskoopus jm.Lammas on sesoonselt polüestriline loom: indleb innasessioonil ja võib omada mitut innatsüklit.Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist, siis paaritatakse juuli teine pool, augustis. Kevadist , siis nov alguses. Paaritusviisid: haaremp- moodustatakse haaremsühm ja lastakse karja sugujäär. Käestp- indlv utt pannakse jääraga ühte sulgu
Kui deformeerida meterjali üle selle piiri, siis tekib plastiline deformatsioon ning selle käigus katkevad osakestevahelised sidemed, toimub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine. Pinge eemaldamisel säilib nn jääkdeformatsioon. Jääkdeformatsioonile 0,002 vastavat pinget nim voolamistugevuseks. Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini, millele vastavat pinget nim tõmbetugevuseks. Tekib ,,kael" ja pinge väheneb kuni katkemiseni. Venitavus on materjali suhteline pikenimine enne katkemist: venitatavus ja rabedus sõltuvad temp. 7. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid. Plastiline deformatsioon toimub just dislokatsioonide liikumise kaudu. Sellist plastilist deformatsiooni nim libisemiks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub nim libisekmispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kritallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Igga kritallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks.
kiirusest, samuti temo ja keskkonnatingimustest. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastsusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed aga ka võrreldavad metallidega. Polümeeride venitavus võib olla väga suur. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temp olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus. Slamistemp ja klaasitemo määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temp. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on klaasitemp.
annaabi.ee 
