Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
saavutamiseks). Jaanuari 1918 valimistel Asutavasse Kogusse said enamlased 37% häältest
siiski tähendas see iseseisvust nõudvate rahvuslaste võitu. Enamlased katkestasid valimised,
kehtestasid piiramisseisukorra ja saatsid mitmed baltisakslased Siberisse.
Väljakuulutamine : 1918 algul oli Saksama sooviks tagandada Venemaa sõjast ning võita
sõda Läänes enne Ameerika vägede prantslastele-inglastele appi tulemist. Enamlased
kasutasid läbirääkimistel venitamistehnikat, lootes Saksamaal revolutsioonile. Veebruaris
1918 alustas Saksa armee pealetungi hõivati osa Valgevenest, Ukrainast (rünnati Eestit,
Lätit). Vana Vene armee ei avaldanud vastupanu, algas üldine põgenemine. Maapäeva
vanematekogu otsustas 19.veb. kuulutada Eesti iseseisvaks moodustati Eesti Päästekomitee
(kooseisus Päts - Maaliit, J.Vilms - Tööerakond, K.Konik Dem. Erakond). ,,Manifest
kõigile Eestimaa rahvastele" avalikustati 23.veb. Pärnus. 24.veb