Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944.
enne selle jõustumist. Eesti sõjajuhtkonnale oli selle sisu teada kolm päeva pärast selle
jõustumist, mil toimusid arutelud tuleviku üle, kuna salaprotokollis jäid Balti riigid NSV Liidu
mõjusfääri, mis tähendas kardinaalset muutust Eesti ühiskonnas. Soome juhtkond aga ei tahtnud
tükk aega lugeda end Balti riikide hulka, kuna nemad soovisid end näha pigem Põhjamaa osana.
Nii juhtus, et Eesti juhtkonnas otsustati, et K. Päts ajab venelastega võimalikult kaua
venitamispoliitikat, kuid Soome juhtkond ei pidanud vajalikuks nägema ohtu Nõukogude Liidu
poolt.
1. septembril 1939.aastal algas II maailmasõda Saksmaa tungimisega Poolasse.18. septembril
tegi sedasama Punaarmee, vallutades Ida-Poola. Selliste sündmuste taustal tegi Nõukogude Liit
vastastikuse abistamise lepingu ettepaneku kõige esimesena Balti riikidest Eestile.Kuna Poola-
sündmused olid kinnitanud veelkord Rahvasteliidu jõuetust ja Eestil ei olnud kindlaid
annaabi.ee 
