Retsensioon Nahkhiir (die Fledermaus)
00 ja
lõpp natuke peale 22.00) algusest lõpuni nauditav, minnes järjest lõbusamaks. Ka kostüümid
olid ajastukohased ning huvitavad. Ainuke asi, mille pärast etenduse juures minu arust
nurisema peaks, oli näitlejate diktsioon. Mitte ainult lauludest, vaid ka väga paljudest
dialoogidest oli parem aru saada, kui lugeda eesriide kohal rippuvat inglisekeelse tekstiga
tablood. Tihti tundusid dialoogid kohmakad nende laulude keskel. Alguses tundus operett
igav ning sisu tundus mõttetult veninvat. Kuid mida aega edasi, seda põnevamaks ja
kaasakiskuvamaks etendus muutus. Minu lemmikkoht oli pidu ning peokülalised. Mäletan, et
vaatasin lausa suu ammuli, kuidas balletitantsijannad tantsisid. "See on lihtsalt nii lahe!"
mõtlesin. Ka meeldis mulle nail, mi soli seotud tõsiasjaga, et meie kultuuriinimesed saavad
vähe palka. Nimelt oli Froschil raha vaja ning Alfred pakkus talle seda. Frosch küsis, et kus
mees töötab ning too vastas:"Töötan rahvusooperis
annaabi.ee 
