mõõtejoonlaud, nihik Joonis Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustanud mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline pendel kujutab endast suure massiga keha - osaliselt plastiliiniga täidetud silindrit massiga M, mis on riputatud pikkade, kergete ja venimatute niitide külge. Silindrisse tulistatakse horisontaalsihis kuul, mille mass on m ja kiirus v. Kuul peatub plastiliinis ja süsteem massiga M + m saab kiiruse v1. Pendel liigub tasakaaluasendist välja ja tema massikese tõuseb kõrgusele h. Põrke kestel ei jõua pendel tasakaaluasendist kuigi palju välja nihkuda. Süsteemi pendel-kuul võib vaadelda kui isoleeritud süsteemi, kuna põrke ajal ei mõju jõud, mis püüaksid pendlit tasakaaluasendisse tagasi viia. Süsteemile võib
poolt tehtud tööd. See asjaolu teeb kineetilise energia teoreemi kasutamise üldjuhul kaunis ebamugavaks. Õnneks lihtsustub see teoreem erijuhul, kui meil on tegemist nn. muutumatu süsteemiga. Muutumatuks süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi, milles kõikide sisejõudude rakenduspunktide vahelised kaugused ei muutu kogu liikumise vältel. Muutumatuks süsteemiks on näiteks selline süsteem, kus kõik kehad on absoluutselt jäigad kehad, mis on omavahel ühendatud täiesti venimatute niitidega. Muutumatu süsteemi korral on kõikide sisejõudude poolt tehtud tööde summa null Wki muutumatul = 0 k süsteemil Kuna selle kodutöö kõikide variantide puhul ongi tegemist muutumatute süsteemidega, siis kasutame kineetilise energia teoreemi siin kujul Tt -T0 = W ke
annaabi.ee 
