Sooteadus
Kahekordselt on aga suurenenud kõdusoode ja angervaksa kasvukohatüübi pindala, kui viimasele
lisada ka tarna-angervaksa, mida varasem metsakorraldus eraldi välja ei toonud.
Kui õhuke sooturvas on kokku vajunud ja enam ei oma sootüübile iseloomulikku paksust,
tuleb kasvukoht paigutada soostuva tüübi alla, milledest lähim on angervaksa. Ühtedel
kuivendusobjektidel võib märgata angervaksa tüübi osatähtsuse olulist suurenemist, teistel
(Venevere ja Tuduküla kuivendustandril) on angervaksa kasvukohatüübi pind vähenenud, kuid
naadi kasvukohatüübi pind mitmekordselt suurenenud. Savise aluspõhjaga õhukeseturbalistes
soodes vähenes pärast kuivendamist turbahorisondi tüsedus lodus ja madalsoos kiirusega 0,8 cm
aastas, siirdesoos 0,6 cm aastas. Paremini vett läbi laskva aluspõhjaga soodes ulatus turba kadumise
kiirus kuni 1,5 cm-ni aastas (Pikk, 1997). Nii toimub kuivendatud alal turba tüseduse, taimkatte ja
annaabi.ee 
