Nimetu
pruukinud ühilduda. Taani peamiseks ohustajaks oli Saksamaa, mis ühines 1871 (enne seda
Preisimaa). Norra välisvaenlane nr 1 oli Rootsi (kuni unioonist vabanemiseni 1905). Rootsi pigem
kartis Venemaa ohtu (taustal mh Soome kaotus 1809) ja Saksasõbralik konservatiivne eliit
(kuningas Gustav V). Islandi ,,vaenlaseks" oli emamaa Taani. Soomlastel paralleelselt kuni 1899.
aastani keisritruudus ja soov distantseeruda Venemaast ning seejärel venestusperioodil avalik
venevastupanu (1899-1914). I MS aastatel Soomes sooviti Venemaa sõjalist kaotust ja Saksamaa
võitu, mis võimaldaks Soomel iseseisvuda. Taani kartis Saksamaad, Norra anglofiile, Rootsi ja
Soome venevastased ja rohkem saksasõbralikud. NB! Välispoliitiliste orientatsioonide
erinevused ka tänasel päeval (NATO, EU)
Põhjamaade välispoliitika
Läänemere geopoliitiline tähtsus kasvas peale Saksamaa ühinemist (1871): rahvusvahelised suhted
hakkasid pingestuma 1890
annaabi.ee 
