Eesti kirjandus I, kordamine
rentniku pojana. Viljandi saksakeelse algkooli ja kreiskooli järel lõpetas
Pärnu gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli, kus õppis teoloogiat ja kujunes
rahvuslikult meelestatud noorte vaimseks juhiks. Lõpetas Tartu Ülikooli
1887 kandidaadi kraadiga. Prooviaja vaimulikuna sooritas J. Hurda juures
Peterburis, kus oli ka abipastoriks. Aastast 1890 kuni surmani 12. mail 1917
töötas Reiman pastorina Kolga-Jaanis. Reimann on maetud Kolga-Jaani
kalmistule.
Reiman paistis silma venevastase ja rahvusliku hoiakuga. Ta oli Eesti
Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja juhte, Eesti
Rahva muuseumi rajamise eestseisjaid, "Postimehe" ringkonna juhtivaid
tegelasi ja aktiivne karskusliikumise eestvõitleja.
Reiman algatas EÜS-i albumite ja kalendri "Sirvialauad" väljaandmise ja oli
nende toimetajaks, võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi tegevusest ja
tegi kaastööd selle väljaannetele. Ta tegutses nii aktiivse publitsisti kui ka