Aeg antud elada, aeg antud surra
venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta
aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse. ,,Tänuks" aga, saab
Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt kuuli, mis sai talle saatuslikuks ning ta suri.
Ma usun, et peale seda, kui ta Elisabethi armus, muutus ta taas samasuguseks koolipoisiks, nagu ta oli
varem. Ja sellest tulenedes, muutus Ernst taas kaastundlikuks ja heatahtlukuks ning lasi 4 venevangi
vabaks, tehes sellega hoopis kahju, mitte head. Sõjas peab seisma iseenda ja oma kodumaa eest, mitte
kaasa tundma vaenlastele. Selleks hetkeks peab domineerima rangus ja peab omandama kalgi südame
ning mitte alla andma. Armastuses peab välja näitama hoolivust ja hellust. Siin kohas on Remarqeu
välja toonud kaks olekorda, kus ei saa eksida ja mis vajavad erinevaid käitumisi. Kui õigesti ei käitu