EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Karmi realistliku proosa hargnemine: Kerttu Rakke (naisversiooni Peeter
Sauterist, kuid kirjutuslaad muutus meelelahutussuunda). Aidi Vallik (esimeste
luulekogude juures noorsooproosasse ja lastekirjandusse). Olavi Ruitlane ,,Vee
peal" ja noorpõlve mälestuste aktualiseerimine on noorsooproosaliku kallakuga.
Noorsooproosa ja karmid teemad saavad kokku). Vahur Afanasjev (luuletaja,
prosaist. ,,Serafima ja Bogdan" (2017) tõsise kirjaniku ambitsiooni, enne tegi
noorpõlvenalju. Venevanausuliste teema on põhiliin. Tekst mõjub eesti keelde
pandud vene keelena). Mikä Keränen (lastekirjanik), Nirti (Triin Põldra).
Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni
tuuma: 2008 Metsik lingvistika; 2013 Lingvistiline mets; 2015 Lindvistika ehk
Metsa see lingvistika tegemist on segazanriga, kus esseistliku vormiga on
ilukirjanduslikku vabadust seotud.
Anti Saar (s. 1980) tekstid on eksperimentaalsed. Läbimurre lastekirjanikuna.