kostab ka kõrvulukustavat mürinat. Enamjaolt kestavad maavärinad ainult sekundeid või mõne minuti. Nende tekitatud lained aga levivad kivimites nagu tiiki visatud kivikese kukkumiskohast lähtuvad aina suurenevad ringid vees. Need seismilised lained levivad läbi ja ümber maakera, jõudes teisele poole planeeti 20 minutiga. Nende uurimine kõneleb meile küllalt palju maakera süvaehitusest. 1.2 Maavärinate tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodusnähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehitusre uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide
kaugusest ja sealt vabanevast energiast. Inimeste taju suhtes võivad nad olla samuti väga erinevad alustades täielikkust taju puudusest kuni laastamistööni. Maavärinate tugevuse mõõtmiseks kasutatakse Richteri skaalat, mille järgi vaadatakse ja hinnatakse vabaneva energiahulka. Samuti on olemas Mercelli skaala mille järgi hinnatakse maavärina tagajärgi visuaalsel kujul ning purustuste suuresga. 2. Maavärina tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodunähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehituse uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide
(Saari 2009, lk 2227-2228) 1.4.3 Patoloogiline teadus Patoloogilises teaduses kasutab teadlane küll algul teaduslikku meetodit kuid alateadlikult kaldub kõrvale sellest ja hakkab oma tahtmise kohaselt andmeid tõlgendama. Tavaliselt on avastatud nähtus vaevu märgatav kuid emotsiooni najal väidab teadlane, et ta uuringus ilmneb see väga selgelt. Sellist avastust suudavad alati korrata vaid nähtuse pooldajad aga mitte skeptikud. Nii suutis veneteadlane Nikolai Fedyakin väidetavalt teha erilist vett, mille külmumis temperatuur oli -40°C ja keemis temperatuur 150°C. Hiljem selgus, et kui vajaminev tehnika korralikult puhastada siis seda nähtust ei tekigi (kasutatud Wikipedia 2009). 1.4.4 Amatöörteadus Amatöörteadus oma ühes tähenduses libateaduseks kindlasti ei liigitu. Suur hulk asjaarmastajaid teeb tänuväärset tööd teaduse hüvanguks, eriti sellistes teadusharudes nagu
annaabi.ee 
