Eesti ajalugu
Neid kasutati aga hoopis ära, et
korraldada omale sobivaid ümberkorraldusi.
Haridussüsteem korraldati samuti ümber: vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. 1887.
aastal sai sunduslikuks vene keel.
Venestamine oli eesti kultuurielule rängaks hoobiks.
Ado Grenzstein algselt oli rahvuslikus liikumises osalenud, aga 1880ndate lõpul asus
venestama. Tema ajaleht oli ,,Olevik." Üritas välja tuua kasusid, mis eestlasi ootavad, kui
venestuvad.
Ainus vaimu ärkvel hoidev ajaleht oli Karl August Hermanni tõoimetusel Tartus ilmuv
,,Postimees."
1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sinimustvalge lipp.
1870. aastal valmis Balti raudtee.(Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburi).
Jaan Tõnisson. ,,Postimees." Tartu. Seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku
eneseteadvuse arendamise, astus välja nii venestamise kui saksastamise vastu. Koos oma
mõttekaaslastega kõneles eesti keeles, see levis
annaabi.ee 
