Eesti kirjanduse ajalugu I
Eeva..." (1881), "Linda, rahva tütar" (1900 "Postimehes"). Eesti kultuuriloos Suburgil oluline kot
ajakirjanikuna, tema väljaanne 1887. aastal alustanud "Linda" Viljandis oli esimene literatuurlik ja
ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale. Kultuurilooliselt on oluline kriitika arendamine.
Rahvusliku liikumise suurjuhtide (Mihkel Veske, Karl August Hermann, Hugo Treffner)
ebamäärased taoltused, organiseerimisvõimetus ja oskamatus, vastastikused nääklemised,
salakaebused ja kaasaloovimised venestusprotsessiga tõid endaga kaasa usaldamatuse laiema
üldsuse poole. Tugevnesid protestid ja kriisid rahvusliku rõhumise vastu, 1888. aastal alanud Hurda
suur rahvaluulekogumine. Uute trükikodade rajamisega suurenes eestlastest kirjastajate osatähtsus,
rohkem hakkas ilmuma eestikeelseid raamatuid ja ajalehti. Muutused hakkasid toimuma algupärase
ilukirjanduse temaatikas, probleemistikus ja loomingulise meetodi osas. Kandavamaks muutus